Algab 6-7 kaelalüli kõrguselt ja 11. rinnalüli kõrguselt suubub makku. Magu. Magu on laienenud seedetrakti osa mille suurus ja kuju muutub. Mao maht on 1,5-4 liitrit. Pikkus 20-25 cm ja laius on 12-14 cm. Magu paikneb kõhuõõnes, diafragma all ja keha kestjoonest 5/6 osas vasakule. Maonäärmed asuvad limaskesta pärislestmes ja annavad maoseinale poorse ehituse (munakivisillutis). Maonäärmed produtseerivad lima ehk mukoidi. Arvtakse et mukoid ehk lima kaitseb eneseseedimise eest, sest ta ei lahustu happelises keskkonnas. Kõige rohkem on maos pärisnäärmeid mis produtseerivad maomahla (1 mm² = 100 nääret). Maomahl sisaldab seedefregmente (pepsinogeen, renniin) ja soolhapet. Soolhape aktiveerib pesinogeeni ja hävitab bakterid. Mao limaskest on kolmekihiline: - välimine pikikiht vahepealne ringkiht sisemine põikikiht
- peensoole lümfisooni, mida mööda liigub piimjas rasvaemulsioon, nimetatakse ka küüluse ehk piimandijuhadeks - paiknevad niudesoole kinnisti vastas olevas sooleseinas (pikkus 2-12cm, kogurv 20-40) - elu jooksul väheneb sooles lümfifolliikulite arv Lümfifolliikulid toodavad lümfotsüüte - sellega tagab epiteel kaitsebarjääri mikroobide vastu. ● Duodeenumi alguses asuvad pikikurrud. ● Duodeenuminäärmed eritavad mukoidi ja pepsiini, toodetakse soolenõret. ● SoolemahlSUCCUS ENTERICUS - ööpäeva jooksul sekreteeritakse u 3 L soolemahla näärmete poolt, pH=7,8-8,0 - seedenõre sisaldabvett, lima mineraalsooli, ensüüm enteropeptidaasi (enterokinaasi). 2. Peensoole lihaskest - 2-kihiline, seespool tsirkulaarne (ringkint), väljaspool longitudinaalne (pikihiht) - Funktsioon:peristaltika 3. Peensoole serooskest e kõhukelme - kaetud igakst küljest
annaabi.ee 
