vastaseks oli Riia piiskop Alberti väed. Legendi järgi on Lembitu pea kroonika kohaselt trofeena kaasa võetud ja võib olla on kuskil Poola muuseumis unustatuna säilinud. Pealuud otsivad nii Eesti, kui ka Poola Ülikoolid, kuid ei ole seda veel leitud. Loodetakse teada saada midagi huvitavat Eesti ja Poola ühisest ajaloost, kui pealuud juhuslikult ei leita. Lembitust on kirjutatud mitmeid raamatuid, luuleid, näitemänge ja ooperit. "Kui mõtleme Eesti rahwa wõitlustele muistseil aegadel, kerkib kujutlusse esimese wabaduswõitluse üldjuhi Lembitu jõuline kuju. Me kui näeksime teda koondamas ja juhtimas Eesti malewat, me kui tajuksime tema kaugelenägelikku pilku. Lembitu suutis ühendada kõik Eesti rahwa osad ühiseks rindeks. Lembitu langenud Paata lahingus, algasid meie rahwa ajaloo murelikumad leheküljed. Aga Lembitu maim elas ja mõitis rahwale tagasi hallis minewikus kaotatud mabaduse." (Moora, 1938, 6) Sellest lõigust võib arusaada, et umbes 70
liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi. Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. Akropol – Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca. Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise
annaabi.ee 
