Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale.
sooteed, laevavrakid jne Kalmistud • Oluline uurida mitmest seisukohast – Indiviidi tasand (sugu, kasv eluajal, surma põhjus, toitumine, hauapanused, DNA jne) – Kollektiivi tasand (perekond või sõjakalmistu, matmis-kombestik, hilisem käitumine surnutega jne) – Ühiskonna tasand (nt rass, päritolu, genotüüp jne) Asulakohad • Eestis kõige levinum muistiseliik • Katab nii kiviaja asulakohad (reeglina hooajaline elupaik) kui ka püsiasulad • Nt hoonejäänused, koldekohad, teekohad, nn majapidamislohud jne Linnused • Võimsad kaitse-rajatised • Sageli ühtlasi (eliidi) eluase • Lisaks võimukeskusele vahel kaubanduse, käsitöö jne keskus • Teede lähtepunkt • Linnus maastikul – seos lähiümbruse muististega, võimaliku sõjategevusega jne Ohvrikohad • Religiooniarheoloogia
annaabi.ee 
