9.Kes kuulusid Päästekomiteesse? Konstantin Päts, Jüri Vilms 10.Millal kuulutati välja EV? 24. veebruar 11.Millise dokumendiga? Manifest kõigile Eestimaa rahvastele 12.Kes olid dokumendi põhiautorid? Juhan Kukk, Ferdinand Peterson 13.Kus ja kes luges selle esimesena avalikult ette? Pärnus, Hugo Kuusner 14.Mida tegid punased 23-24.veebruaril? Põgenesid vene laevadele, et minna Petrogradi. 15.Kuidas on Eesti ajalukku läinud õpilane Johan Muischneek? Eesti iseseisvuse esimene ohver 16.Mis juhtus 25.veebruaril? Korraldati sõjaväeparaad, loeti ette manifest. Peale manifesti lugemist marssisid linna saksa üksused ning Eesti iseseivus katkes üheksaks kuuks. 17.Kes oli tol hetkel Eesti Ajutise valitsuse peaminister? Konstantin Päts 18.Millal oli Saksa okupatsioon Eestis? 25. veebruar 11.(21.) november 19.Millise rahuga astus Venemaa 1.maailmasõjast välja (millal)?
Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell 8 õhtul kus hugo Kuusner iseseisvusmanifesti ette luges endla teatri juures. 24.veb õhtul moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus,koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajadest.peaministriks Püts,asetäitja Vilms. Eesti iseseisvuse I ohver Johan Muischneek Saksamaa revolutsioon nov alguses viiv keisri Kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas 11nov 1918 alla Compiegne/i Vaherahule.11nov1918 Johan pitka ja kindral ernst Põdder põranda all loodud eesti kaitseliit. Vbadussõda 28nov1918Punaarmee rünnakuga Narvale .Pürast I kallaletungi tagasilöömist Asusid saksa väed Narvast lahkuma.29nov marssis Punaarmee narva sisse. Eesti töörahva kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik
Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms. Samal ajal trükiti Tallinnas iseseisvusmanifesti, mille valminud eksemplarid kleebiti kohe tänavanurkadel ja kuulutustulpadele. Manifesti avaliku ettelugemiseni 24. veebruaril ei jõutudki, sest oli märksa tähtsamaid tegemisi. Näiteks tuli tõkestada enamlaste põgenemist sadama kaudu (Paksu Margareeta juures langes lahingus punastega Eesti iseseisvuse esimene ohver - Reaalkooli õpilane Lätlane Johan Muischneek), luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega, organiseerida korrapidamist linnatänavail ning mitmesuguste tähtsate objektide juures jms. 25. veebruari hommik Tallinnas oli pidulik: majadel lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja kooliaktusi. Keskpäeval korraldati sõjaväeparaad, mille sissejuhatuseks luges Reaalkooli trepil seisev Ajutise Valitsuse peaminister iseseisvusmanifesti avalikult ette. Kohe pärast seda
hakkasid jõudma sakslased, kes kumbki mingist Eesti riigist kuuldagi ei tahtnud. 23. veebruaril õnnestus manifest lõpuks ette lugeda Pärnus ja 24. veebruaril üles kleepida Tallinnas, kus astus kokku ka Vabariigi Valitsus. Elektrijaama ja sadama ümber toimus hajus lahing taanduvate punamadruste ja omakaitse salkade vahel. Viimastega koos tegutsesid Tallinna Peetri Reaalkooli poisid. Lahingus langes lätlasest omakaitselane staabikapten Janis Muiznieks (Johann Muischneek). Tooma ja Indreku klassivend Kalnieks, kellele kaasa tundsime, olgu viiteks sellele esimesena Eesti Vabariigi eest langenud mehele. Kaunil päikesepaistelisel 25. veebruaril loeti iseseisvusmanifest ette kirikuis ja helistati kelli, koolides toimusid pidulikud aktused. Paraku sisenesid Saksa üksused juba samal päeval Tallinna ja Eesti Vabariigi asutuste tegevus peatati. Nagu Artur Kallaste koos teiste
annaabi.ee 
