piiskopimitra. Alumisel hõbedasel väljal on kilbi alumisest servast tõusev musta mõõga käepidemepoolne osa. Põhjendus viitavad Läänemaale, Liivi ordule ja tsistertslastele. Müürihambuline jaotus tähistab kaitsefunktsiooni ja osutab sellisena eestlaste muistsele maalinnale ja hilisemale piiskopi- ning ordulinnusele. Lihula muuseum Mõte Lihulasse muuseum asutada tekkis siinsete kodu-uurijate hulgas juba ammu. Reaalsemaks muutus kava 1980.-ndate aastate lõpus, mil rahvuslikud ideed muinsuskaitseliikumise vormis ka siia jõudsid. Võimaliku muuseumihoonena nähti siis üht Lihula vanimat mantelkorstnaga puithoonet õigeusu kiriku kõrval Tallinna maantee ääres (Tallinna mnt 35). Tookord jäi muuseum siiski loomata. Muuseumi rajamise idee muutus jälle aktuaalseks 1990. aastate alguses, seoses Mati Mandeli juhitud arheoloogiliste kaevamistega Lihula piiskopilinnuses. Kaevamised näitasid, et Lihula piiskopilinnuse näol on tegemist ühe unikaalseima 13. sajandi katserajatisega kogu Baltikumis
rünnatakse! Kordan: Toompead rünnatakse!" Juba minutite jooksul hakkasid eestlased massiliselt Toompeale valguma. Kuna ka sõjavägi jäi passiivseks, varises intrite kuraas kokku. Nad lahkusid Toompealt läbi eestlaste vilistava, mõnitava ja ,,Eesti! Eesti!" skandeeriva spaleeri. Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991. EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts) EMSi loosung oli "Hoia isamaad ja emakeelt". Tõelise üldrahvaliku muinsuskaitseliikumise üheks algatajaks oli oli Raamatuühingu juurde asutatud klubi "Tõru" (asut. 1974, esim. algusest tänaseni Trivimi Velliste), kelle initsiatiivil koostati esimene projekt muinsuskaitselise ühenduse loomiseks. Üldrahvalikku muinsuskaitse-liikumist Eestis valmistas ette ka muinsuskaitsekuude organiseerimine. Muinsuskaitsekuu algab igal aastal rahvusvahelise muinsuskaitsepäevaga 18. aprillil ja lõpeb rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail
annaabi.ee 
