Kasutatud kirjandus 1. Kiudsoo, M., Kallis, I. (2005). Archaeological investigations on the site of the Cistercian St.Michael's Nunnery. Rmt: Arheoloogilised välitööd Eestis 2004. Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 147- 155. 2. Raam, V. (1993). Eesti arhitektuur 1. Tallinn: Valgus. 3. Tamm, J., Mäll, J. (1999). Building archaeology investigations in the Cistercians St.Michael's Nunnery in Tallinn. Rmt: Arheoloogilised välitööd Eestis 1998. Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseinspektsioon, 73- 87. 4. Tamm, J., Toos, G., Kalman, J., Mäll, J. (1997). The construction- archaeological investigations in the Cistercian St.Michael's Convent in Tallinn. Rmt: Arheoloogilised välitööd Eestis 1998. Tamla, Ü. Tallinn: Muinsuskaitseinspektsioon, 130- 142 5. Tamm, J. (2002). Eesti keskaegsed kloostrid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 6. Tamm, J. (2009). Tallinna Püha Miikaeli klooster: ehitus- ja uurimislugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Riigi kokkuhoiupoliitikast lähtudes korraldati alates 1. detsembrist 1997. aastal Muinsuskaitseamet ümber Muinsuskaitseinspektsiooniks, mis oli suurelt jaolt populistlik lähenemine. Esimene haldusleping muinsuskaitseliste riiklike kohustuste täitmise kohta sõlmiti Haapsalu linnaga 1998. aastal. 5 21. sajand 2001. a taheti muinsuskaitse seadustes muudatusi teha likvideerida Muinsuskaitseinspektsioon. Alternatiivina pakuti kolme muinsuskaitseametniku koha moodustamist Kultuuriministeeriumis ja maakonnainspektorite jaotamist maavalitsuse vahel. Seejuures oli seadusemuudatusi ettevalmistav komisjon teinud ettepaneku restaureerida inspektsioon taas ametiks. 17. veebruar 2002. aastal võttis Riigikogu vastu uue, praegu kehtiva ''Muinsuskaitseseaduse''. Eesti Vabariik on ühinenud mitmete muinsuskaitsega tegelevate rahvusvaheliste
annaabi.ee 
