Sel ajal eeldati, et siinsed kirikuõpetajad on käinud ülikoolis ja oskavad eesti keelt, sest rahvuselt olid valdavalt sakslased või ka rootslased. Ühel jumalateenistusel käisid sakslased, teisel kohalikud talupojad see eestikeelne. Samamoodi kaks erinevat kogudust. Vöörmünder oli valitud kohalike talupoegade seast tegelemaks koguduse majandusasjadega. Kirikuõpetajad olid ka hariduse edendajad, tegelesid (just eestikeelse) kirjanduse välja andmisega. Kui katoliiklus oli suhtunud muinasusundisse suht tolerantselt, siis luterlus vaenulikult, samuti ka luteri kiriku sees tekkinud vooludesse. 1642 Pühajõe mäss (tänapäeval Võhandu jõgi), sellele jõele oli ehitatud vesiveski, samal ajal tabas Urvaste piirkonda ikaldus, selle põhjuseks, et püha jõgi oli rüvetatud, sest oli kinni pandud tammiga. Talupojad hävitasid tammi ja veski. Kirikuõpetaja ei saanud seda aktsepteerida, talupoegi karistati.
*Linnades oli ka saksa kogudused ja eesti kogudused *Igas koguduses oli vöörmünder -Valitud kohalike talupoegade seast -Tegeles koguduse majandusasjadega *Kirikuõpetajad ei jaganud vaid jumalasõna ja vaimulike toimingute tegemisega -Edendasid haridust -Tegelesid kirjanduse väljaandmisega -Eestikeelse kirjandusega, eesti keele edendamine -Kirikuõpetajad koostasid esimesed eesti keele grammatikad *Katoliiklus suhtus muinasusundisse tolerantselt, luterlus suhtus vaenulikult *Luteri kirik oli ka erinevatesse luteri kiriku vooludesse vaenulikult -Oli vaid peavool *Pühajõe mäss 1642 -Pühajõgi oli Võhandu jõgi -Jõele oli ehitatud vesiveski -Veski valmides tabas Lõuna-Eestit ikaldus -Talupoja meelest oli Pühajõge rüvetatud, sest jooks oli kinni tammiga -Talupojad hävitasid tammi ja veski -Kirik ja mõisnik ei saanud aktsepteerida
annaabi.ee 
