nõudeid väljendad jumalasõna emakeeles. Esimesed teated eestikeelse trükitud kirikukirjandusele on pärit aastast 1525. Eestlaste muiste vabadusvõitluse allajäämise tagajärjed: Eestlased ristiusustati Tekkisid koormised (loomusrent, künnis, hinnus) Eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 1236. läks Eesti Taani alla Stensby lepinguga 1346- Taani müüs oma valdused maha Saksa ordule. Muinasusundi, ktoliikluse ja lutherluse võrdlus Muinasusun tekkis eesti ala asustusega ning oli siin kuni ristiusustamiseni. Katoliiklus algab koos ristisõdadega u 1208 ja on kuni 16. Sajandini. 1517. Algab Saksamaal Lutherlus.Eestisse jõuab 1523. Põhiliselt jõudis linnadesse. Sakslastest linnakodanikud võyavad lutherluse kõigepealt omaks. Katoliikluses oli üks jumal, pühakud, pühakute päevad, pühakute kalender, kloostrid, reliikviad, missa, teenistus toimus ladina keeles, 7 sakramenti, surnuaiad olid linnades sees. Lutherlus oli emakeeles,
*Põhjused, miks Eesti 12.sajandiks ikka riiklust ega riiki ei tekkinud. Üks võimalikke põhjusi on,et tähtsamad kaubateed Eesti lähedalt möödusid kuid ükski ei läinud otse läbi. Teine võmalik seletus on, et eesti ühiskonnal jäi napilt puudu sellest materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik ehk majandus peab olema piisavalt tootlik ja maa piisavalt jõukas. 5. MUINASUSUND JA RISTIUSU LEVIKU ALGUS Tarapita *Eestlaste muinasusun oli eelkõige loodususund. S.t et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. *Skandinaavlastel oli rikas mütoloogia ja uhke jumalate plejaad(Odin,Thor,Freya jt), balti rahvad ja slaavlased tundsid sõja-ja piksejumalat Perkunast, kelle nimi kajab vastu eestikeelsetes sõnades pärgel ja põrgu. *Läti Henrik mainib ta korduvalt eestlaste jumalat Tarapitat, kelle poole eestlased olla lahinus appi karjunud.
annaabi.ee 
