Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda"
Bretooniaineline rüütlieepika jaguneb laadilt nelja sarja: 1) värssnovellid nn bretooni leed 2) Tristani ja Isolde romaanid 3) Arturi romaanid 4) Püha graali romaanid Bütsantsi romaanid jõudsid Euroopasse ristisõdijate vahendusel. Bütsantsi kirjanduse tõusuaeg oli 12. sajand. Levinud oli tava luua eepilisi laule hiliskreeka lemberomaanide ainestikul, millele lisati idamaiseid muinasloolisi motiive. Bütsantsi romaanide peamiseks levikuajaks on 13. sajand. Esikoht kuulub taas Prantsusmaale. Kuid üht selle liigi silmapaistavamt romaani 'Flore ja Blanchefleur' tunrakse kõikjal Euroopas. Rüütlikirjanduse kõrval levib 12- 13. sajandil nii ladina kui rahvuskeelne klerikaalne kirjandus. Enamasti on teosed didaktilised, propageerides kiriklikku moraali. Tuntakse palju legende pühakute elust, näiteks 'Legend pühast Alexiusest'. Keskaja kirjanduse kõrgajastu, 12- 13
annaabi.ee 
