kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpm valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitused, templid, püramiidid). Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõe, surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). (vikipeedia) Religioon oli muinaskreeklastel kõike muud kui eraasi. Igal kollektiivil, kuhu vaba kodanik kuulus perekonnal, meesteliidul, polisel -, olid omad kultused, mis omavahel haakusid. Ja kellelgi ei olnud võimalik vältida neid kultuslikke ühendusi, mis vastasid riigi poliitilisele ülesehitusele. Teiselt poolt, religiooni kõikidel avaldustel oli ka ühiskondlik ja poliitiline tähtsus. ,,Pühadus" on kreeklastel alati seotud kogukonna ühtsust säilitava kultusega ning sellel
mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sirp (lk 569) Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks. See koosneb eest kitsenevast, nõgusast kõverast terast ning lühikesest puukäepidemest. Rohusirbid on lühikesed, kuid väga kõverad. Sirp on üks vanemaid kultuurtööriistu. Muinaskreeklastel oli sirp maaharimise sümbol ning seetõttu ka Demeteri (viljajumalanna) atribuut. Sau (567) - on iseenesest on puu küljest murtud ese ehk tavaline kepp. Iisraeli laste suguharude peamehed olid kohtunikud ning sau oli nende ametitunnus. Paljudelt piltidelt on näha, et mütoloogilistel jumalatel või muudel tegelastel on sau käes (näiteks Kreeka jumal Hermesel). Kepp, mille ümber on põimunud kaks madu, mõnikord on selle ülaosas
annaabi.ee 
