..........................9 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................11 2 1 Järva-Peetri kirik 1.1 SISSEJUHATUS 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond. Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda.
..........................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................10 2 1 Järva-Peetri kirik 1.1 SISSEJUHATUS 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond. Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda.
· Mõis-Aadliku majapidamine, mis koosnes mõis hoomest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest. · 1241.a Liber Census Danial- Taani Windamisraamat- Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli. Kirikukihelkond Kirikute ehitamine algas kohe pärast vallutust- nende ehitamise korraldamine ja finantseerimine oli maaisanda kohustus. · Algul puu- hiljem kivikirikud. · Kirik ehitati igasse muinaskihelkonda-kuj välja kirikukihelkond. · Ametisse määrati preestrid, kelle ülesandeks: 1. pidada jumalateenistust 2. jagada sakramente 3. Õpetada rahvast kristlikus vaimus Esialgu talupoegade õiguslik seisund oli küllaltki hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isikliku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Väliskaubandus läks sakslaste kätte. Talurahva oma toodangu turustamiseks laiemad võimalused.Tulid koormised,
annaabi.ee 
