Tagapool on tiik. Mõisas tegutsevad MTÜ Viikingid, Virumaa Kunstimuuseum (avatud püsinäitus "Aivar Juhansoni sarzid") ja Huvialakeskus Savikoda. Tõrma Rakvere Vägeva mnt alguses paiknevat Tõrma küla nimetab juba Läti Henrik 1219. a mitme tänavaga külaks (Turme), Taani Hindamisraamat aga 70 adramaaga asulat koguni Põhja-Eesti suurimaks. Siit leitud aarded, kivikirves ja viljahõõrumiskivid ning rohked lohukivid, muinaskalmed ja ohvriallikas tõestavad ligi 3000 a pikkust püsiasustust. Kohe pärast ringteed asub Tõrma kalmistu. Karitsa ja Levala Rakvere-Koeravere teel Karitsa teeristist edelasse asub arvatavalt 19. saj alguses valminud Karitsa mõisahoone koos põlistest tammedest ja pärnadest koosneva kaitsealuse pargiga. Endine Rakvere karjamõis iseseisvus 18. saj lõpul ja mõisahoone kuulub nüüd Karitsa Evangeelne Uue Elu Kogudusele.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leiti Pöitse küla lähedalt 2 inimese luustikku. Teise luustiku juures oli kivikirves, mis näitab, et surnud olid maetud siis, kui rauda veel ei kasutatud. Esimene metall, millest inimesed õppisid tööriistu valmistama, oli pronks. Muhust on leitud ka Eestis kõige vanem pronksese - odaots. Muhus elas juba meie ajaarvamise alguses palju inimesi. Sellest annavad tunnistust rohked muinaskalmed. Üks selline kalme on ajalooteadlaste - arheoloogide poolt läbi uuritud. See asub Mäla külas Ussimättal ja seal võib tutvuda muinasaegse kalme ehitusega. Muinasajal rajati põhiliselt kolme erineva ehitusega matmispaiku: kivikalmeid, tarandkalmeid ja maa- aluseid kalmeid. Selliseid kalmeid leidub lisaks Mäla külale Kallaste, Raegma, Ridasi, Rootsivere, Tupenurme ja Viira külas. Muhu vanimad külad, kus inimesed elavad juba 2000 aastat, on Kantsi, Päelda, Külasema.
annaabi.ee 
