loodusteadusi. 1854. aastast alates Helsingi Ülikooli ajalooprofessor, 1875-1878 ülikooli rektor. Rektorina ta suurt midagi ei teinud, seetõttu ei tehtud talle ka lahkumispidu. Oli ajakirjanik ühes ajalehes. Temas oli tugev ajakirjaniku soon, oskas väga hästi kirjutada. Võttis ajalehes kasutusele reportaazi. Sellest ajalehest sai populaarseim leht pikaks ajaks. Kirjutas palju loodusteemalisi luuletusi. Tema teostas on ka poliitikateemat. Kirjutas ajaloolisi romaane. Veel tuntum muinasjutuvestjana. Just tänu oam muinasjuttudele sai tuntuks. Kirjutas ka palju õpikuid. Võttis kasutusele järjejutu. Tõi ajalehte õudusjutud (ise kirjutas). 1844. sai alguse järjejutt "Igavene üliõpilane". Kõik, mida tegi ja kirjutas, avaldas ajalehes. 1846-50 oli õpetaja, samal ajal toimetas oma ajalehte ka edasi. Väitekiri valmis 1847. (teemaks muinassoomlaste pulmakombestik). Öeldakse, et tema teaduslik töö on tagasihoidlik, oli pikka aega ülikoolist eemal. 1851
loodusteadusi. 1854. aastast alates Helsingi Ülikooli ajalooprofessor, 1875-1878 ülikooli rektor. Rektorina ta suurt midagi ei teinud, seetõttu ei tehtud talle ka lahkumispidu. Oli ajakirjanik ühes ajalehes. Temas oli tugev ajakirjaniku soon, oskas väga hästi kirjutada. Võttis ajalehes kasutusele reportaazi. Sellest ajalehest sai populaarseim leht pikaks ajaks. Kirjutas palju loodusteemalisi luuletusi. Tema teostas on ka poliitikateemat. Kirjutas ajaloolisi romaane. Veel tuntum muinasjutuvestjana. Just tänu oam muinasjuttudele sai tuntuks. Kirjutas ka palju õpikuid. Võttis kasutusele järjejutu. Tõi ajalehte õudusjutud (ise kirjutas). 1844. sai alguse järjejutt "Igavene üliõpilane". Kõik, mida tegi ja kirjutas, avaldas ajalehes. 1846-50 oli õpetaja, samal ajal toimetas oma ajalehte ka edasi. Väitekiri valmis 1847. (teemaks muinassoomlaste pulmakombestik). Öeldakse, et tema teaduslik töö on tagasihoidlik, oli pikka aega ülikoolist eemal. 1851
Tema luuletused hakkasid ilmuma ajalehtedes. 1840 lõpetas ta ülikooli magistrina filosoofias. Sel ajal ilmus 7 soomekeelset ajalehte, mis olid paarilehelised ja väikseformaadilised (A5). Ta hakkas Helsingfors Tidningu jaoks kohalikke uudiseid kirjutama ja seda toimetama. See ilmus 2x nädalas. Tema võttis kasutusele reprotaazi ja järjejutud- ise kirjutas õudusjutte. Kuulsaim õudusjutt ,,Igavene üliõpilane. Kokkuvõttes oli Topelius eelkõige kirjanik. Tuntuks sai ta siiski nn muinasjutuvestjana. Tema lugusid hakati juba tema eluajal Skandinaaviasse tõlkima. Lisaks oli ta ka Helsinki ülikooli ajalooprofessor ja ka rektor. Väga oluline on ka see, et ta kirjutas palju õpikuid koolidele, eelkõige lugemise õpetamiseks. Soome kultuuri 6. tund Soome keele positsiooni kujunemine Kui Soome oli Rootsi osa oli riigikeeleks rootsi keel, keskajal oli ladina keel ja millalgi vahepeal 14.-16
annaabi.ee 
