müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist. Soome - soome lk algust peetakse 1542 aastal ilmunud Mikael Agricola avaldatud esimese soomekeelse aabitsa. See oli üldse esimene soomekeelne raamat. 19.saj II poolel valitses romantis ja rahvuslik liikumise elavnemaine, mis aitasid kaasa algupärase LK kiiremale sünnile. 1875 ilmus esimene mustvalge raamat ja 1882 esimene värviline raamat. 20.saj alguses on mägninud suurt rolli Anni Swan, kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa MJ uue laine algatajaks peetakse Yrjö Kokkot. Eino Parmanen ja Alfred Emil Ingman panid aluse poistekirjanduse viljelemisele. II maailmasõja Lk kõige suurem nimi oli Towe Jansson, kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast. 60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku noorsoromaani
kaasa ka algupärase lasterkijanduse kiiremale sünnile. Esimene Soome folkloori uurija Eero Salmelainen kogus ja avaldas 4 kd-t Soome rahvamuinasjutte ja muistseid lugusid, millest hakkaski vormuma rahvuslik lastekirjandus. Avaldati rahvuseepose Kalevala väljaandeid. Jõudsalt edenes ka tõlkekirjandus (M. Twain, H. Chr. Anderesen, W. Scott jpt). 20. saj. alguse laste- ja noorsookirjanduses on mänginud olulist rolli Anni Swan (1875 - 1958), kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa muinasjutu uue laine algatajaks peetakse aga Yrjö Kokkot (1903 - 1977), kelle Pessi ja Illusia looduslähedus ja inimlik soojus on äratanud tähelepanu mujalgi maailmas. Z.Topelius(1818-1898)- Soome kirjanik · Õppis ülikoolis ajalugu, teoloogiat ja meditsiini · ,,Helsingfors Tidningari" toimetaja · Soome kirjanik aga kirjutas rootsi keeles