Seda nimetatakse animismiks. Ennustamine oli esivanemate elus tavaline asi. Seda toimetati tähtsamate sündmuste, näiteks sõjakäikude eel. Ennustamisega tegeles arbuja inimene, kes oli hingede ja elavate maailma vahendaja. Ennustamisel saadud märke usuti ja nendega arvestati. Eestlaste muinasjumalatest on teada vaid üks, keda austati nii Saare-, Viru- ja Läänemaal. Tema nimi oli Taara või Tarapita. Näiteks saarlased hüüdsid teda lahingusse minnes appi. Muinasinimesed oskasid väärilist tähelepanu pöörata kõneosavusele. Sõnasse suhtumine oli loodusrahvastel eelkõige sakraalne. Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Linnused kerkivad Keskmise rauaaja alguses hakati Eesti alal ehitama linnuseid
Rituaalidega tulevad kasutusele sümbolid- inimene tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis sellist jõudu ning alistus sellele. Müüdist sai verbaliseerunud rituaal. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Rituaale pidi täitma, mis nõudis eelkõige ohverdamist ja loobumist. Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad. Eelkõige olid nad aga õpetajad. Lapsed pidid õppima vaprust ja osavust, vastupidavust ning rituaalide ja sümbolite tundmist. Muinasinimesed pöörasid tähelepanu kõneosavusele. Neil oli tuntud väga tugeva väega sõna- loits, mis toimis ja distsiplineeris. Nõuti vanemate austamist. Eelkõige esivanemate austamist, kes olid juba läinud teis- poolsusesse ja seega ühinenud sugukonda kaitsvate vaimude või jumalusega, muutunud võimsaks ja samas ohtlikuks. 2. KIRJUTAJA-INIMESED Ühiskondlikus olemises oli raskesti arusaadava kirja tundjatel tunduvalt kergem ja väärikam elu
kasutusele sümbolid- inimene tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis sellist jõudu ning alistus sellele. Müüdist sai verbaliseerunud rituaal. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Rituaale pidi täitma, mis nõudis eelkõige ohverdamist ja loobumist. Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad. Eelkõige olid nad aga õpetajad. Lapsed pidid õppima vaprust ja osavust, vastupidavust ning rituaalide ja sümbolite tundmist. Muinasinimesed pöörasid tähelepanu kõneosavusele. Neil oli tuntud väga tugeva väega sõna- loits, mis toimis ja distsiplineeris. Nõuti vanemate austamist. Eelkõige esivanemate austamist, kes olid juba läinud teis- poolsusesse ja seega ühinenud sugukonda kaitsvate vaimude või jumalusega, muutunud võimsaks ja samas ohtlikuks. 2. KIRJUTAJA-INIMESED
annaabi.ee 
