kunagiolid hämmastunud oma värvuse ja ligipääsmatusega. Savi, millest muiste Mesopotaamia elanikud valmistasid kõike, mänguasjadest kuni templi ja kindlusemüürideni, oliküll odav, kuid vähepüsiv materjal. Assüürlaste ja babüloonlaste ehitusega võrreldes sugugi mitte vähem vanad egiptlaste kiviehitused on säilinud meie ajani, kuigi nad on tublisti kannatada saanud. Päikese käes kuivatud toortellistest müürid aga pudenesid laiali ning uhuti ära. Praegu on võimalik ainult muinasautorite kirjelduste alusel endale ette kujutada nende müüride, hoonete ja templite ilu, mis kunagi Baabüloni kuulsaks tegid. Iraagi tähtsusetu linnakese Hille läheduses on künklik, laineline maapind lõhestatud sügavatest kraavidest, mis omavahel ristuvad ja mitmes suunas kulgevad. Neist kraavidest paistavad poolpurunenud telliskivimüüride jüünused see on kõik, mis Babüloonia kuninga lossist ja rippuvatest aedadest on järele jäänud.
Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Kõige sagedamini arvatakse muinasautorite teostes seitsme maailmaime hulka Cheopsi püra- miid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Efesoses, Zeusi hiigelkuju Oümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Aleksandrias. Neid vanaaja arhitektide ja skulptorite töid loetakse ka tänapäeval vanaaja seitsmeks maailmaimeks. Tänaseni on neist säilinud ainult püramiidid. Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid ehk vaarao Hufu püramiid (elas 27 saj. eKr ) asub Egiptuses, Giza platool
annaabi.ee 
