Kas Kaupo oli reetur? Eestlaste muinasajaloo üks tundmatumaid tegelasi on kindlasti liivlaste vanem Kaupo, keda üldiselt nähakse kui negatiivset isikut. Ristiusustajate saabudes 13. sajandi alguses läks just see austatud ja tunnustatud vanem üle vaenlaste poolele. Seetõttu on teda läbi aegade peetud oma rahva suurimaks reeturiks. Kaupo teo motiive ei ole aga kindlalt teada, nende üle on peetud kindlasti lõputuid keskustelusid ja vaidlusi. On mitmeid
on huvi suunatud Vahemere maade ajaloo suunas. Ta käsitleb mingit moodi Euroopluse mudelit keskaja ja renessanssi näitel. · Romaanid ilmutavad ajaloofilosoofilist huvi, on soov midagi ajalookäigu kohta arvata. Peidab endas Euroopa ühtsuse ideed. (Ristikivile oleks kindlasti 21. Sajand huvi pakkunud) Paralleele teiste kirjanikega võib leida, aga ajaloolise proosa aineid on, kuid paratamatult on Ristikivi selles pildid erinev. Ta ei mängi kaasa Eesti muinasajaloo heroiseerimises. Eesti puudumises ei tohiks kindlasti näha Eesti eitust. Loomulikult mingis mõttelises osas ta Euroopa pilti kuulub. See, kuidas ta oma ajaloolised romaanid lõpetab, pole väga tavaline Eesti kirjanduses. Ristikivi pagulasproosas hakkab kehastama kõige tähtsamat proosat või kõige esileküündivamat osa sellest. Sellist keskpunkti või keha luules ei olnud võimalik leida, kuid proosas oleks see Ristikivi. Triloogiate vahel on ka novellikogu, milles Eesti ainest tuleb.
annaabi.ee 
