Cervantes naerab Don Quijote üle, kui ta kujutab endale ette igasuguseid seiklusi ja muudab need palju põnevamaks kui nad tegelikult on. Kaasa tunneb ta eriti just romaani teises osas, kui aadlikud tema üle naeravad ja tema neid pahaaimamatult usub. Peale Don Quijote võib romaanis hulluks nimetada ka kannupoissi Sancho Panzat, kes on lasknud end nakatada oma peremehe hullustest ja usub kõike, mida talle öeldakse. Don Quijote puhul oli muigamapanev see, et ta tõesti nägi asju oma hulluse ajal teistmoodi kui nad olid. Romaani jooksul sattus ta mitmeid kordi kõrtsi, mida ta pidas lossiks. Ka kõrtsis elavaid inimesi pidas ta kõrgseltskonda kuuluvateks. Isegi ühe seikluse puhul, kui tema voodisse sattus "kuningatütar" (ehk siis tavaline talutüdruk), kujutas Don Quijote ette, et tema juuksed on siidised nagu kuningatütrele kohane.. mitte salkus nagu nad tegelikult olid.
........................................................ 24 (pro.corbis.WWW)....................................................................................................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................26 Kas see on, mida Lydia Koidula oleks soovinud? Ta oleks ilmselt rõõmus ja rahul, et probleemid, mille pärast tema südant valutas, on tänapäeva neidude-naiste jaoks muigamapanev minevik. Kuigi mõnes mõttes ei ole majanduslik sundolukord ja võimukad mehed ka tänapäeval oma aktuaalsust kaotanud, nii et Koidulal ei napiks ainest ka uute näidendite jaoks.........................................................................................................................27 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................28 Aaver, E., Laanekask, H., Olesk, S. 1994. Lydia Koidula 1843-1886