Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi esteetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratletavad. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. Lastekirjanduses on olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja žanrid (romaan, jutustus, muiasjutt, poeem, komöödia, draama jne). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjaniku andest ja oskusest lastele kirjutada. Eristatud on väikelapse, koolieeliku, noorema ja keskmise ning vanema kooliea kirjandust.
kultuuri jaoks suur sündmus. Sel korral antakse ka talle Juhan Liivi nimeline luuleauhind. Lepiku kohta on kõige asjalikum lugemine Arvo Mägu lühimonograagia. · 1946 Nägu koduaknas · 1948 Mängumees · 1949 Kerjused treppidel - (Võib pidada üleminekukoguks teise perioodi. Teist perioodi võib kirjeldada, et see on ligikaudu 10 aastat. Samas võib julgelt öelda, et liikumissuunad saab kogu ampluaas kätte viiekümnendate aastate jooksul.) · 1955 Muiasjutt Tiigrimaast (Muutust kirjeldades peab silmas pidama seda, et erinevalt teistest autoritest, ei tähenda muutus, et kogu kirjutamislaad muutuks kohe täiesti teiseks. Ta jääbki liikuma paralleelselt erinevaid teid pidi ja need teed on kogu tema 50ndate teostes näha. Isamaalist kõlavust võib ka leida 50ndatest ja ka leida. On oluline, et uue liinina ja ühe võimendumana võib nimetada ilmnevat modernistlikku luulet. ) · 1958 Kivimurd - (3
annaabi.ee 
