territooriume. Ka kujunes Safavidi impeeriumi ajal välja järjekordne islami suund -sufism. Sufistliku õpetuse alused ise olid tekkinud 8. sajandil, kuid selle viljelemisega tegelesid üksikud. Nimelt Muhamed ise püüdis hoiduda müstitsismist, mungaseisundist, kuid koraani said ikkagi pandud ka mõned tema sellealased ütlemised. Seepärast paljud kartsid levitustööd avalikult teha. Populaarseks sai sufism eelkõige siis, kui Sufi-Al-Muhasabi 857. aastal rajas Safavidi aladel vastava kooli. Sufistidel oli küllalt järgijaid ja on tänapäevanigi sellesse uskujaid. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna
sdida usbekkidega phjas ja ottomanidega lnes, neile kaotati tasapisi territooriume. Ka kujunes Safavidi impeeriumi ajal vlja jrjekordne islami suund -sufism. Sufistliku petuse alused ise olid tekkinud 8. sajandil, kuid selle viljelemisega tegelesid ksikud. Nimelt Muhamed ise pdis hoiduda mstitsismist, mungaseisundist, kuid koraani said ikkagi pandud ka mned tema sellealased tlemised. Seeprast paljud kartsid levitustd avalikult teha. Populaarseks sai sufism eelkige siis, kui Sufi-Al-Muhasabi 857. aastal rajas Safavidi aladel vastava kooli. Sufiste tekkis nii sunniitide kui iiitide hulgas. Nad vtsid oma uskumustesse palju le haridiitidelt. Phieesmrgiks oli leida otsehendus jumalaga, seda eelkige spirituaalsete rituaalide kaudu. See tuli saavutada mstilise ekstaasi kaudu, mille jooksul inimene ei tunne oma keha ega jumalast eraldatud olemasolu. Ekstaas saavutati mitmesuguste abinudega, vaiksest vaatlemisest ja svenemisest kuni valjude karjete ning mratsemist meenutavate liigutusteni
annaabi.ee 
