Polüteistlike usundeid koheldi aga palju karmimalt, näiteks Indias hävitati hindustlikke templeid. Islami peasuunad Islami usulahud ei ole alati tekkinud puhtreligioossel pinnal, lahkarvamuste põhjused on olnud ka poliitilised ja rahvuslikud. Pärast Muhamedi surma toimus juba 650. aastatel esimene Islami lõhenemine sunniitideks ja suiitideks. Eriarvamuste ja võimuvõtluse põhjuseks sai neljanda kaliifi määramine. Sunniidid: muhameeldaste hulgas umbes 90 %. Nad tunnistavad nelja esimest kaliifi ja nende järeltulijaid. Nende arvates võib kaliifi küll valida, kuid soovitatavalt Muhamedi enda suguvõsast. Sunniidid peavad ennast õigeuskliku Islami esindajateks, kuna järgivad koraani kõrval ka surnat, millesse kuuluvad pärimused Muhamedi toimimisviisidest. Ühetgi hilisemat ilmutist nad jumalikuks ei tunnista. siiidid: olid veendunud, et kaliifi tiitel kuulub nõole ja väimehele Ali'le ja tema järeltulijatele
Muhameedlasele kohaselt uurib ta islamiusuliste pühakirja Koraani, mis sisaldab kõike usklikule eluks vajalikke suuniseid paradiisi jõudmiseks. Koraani kohaselt on muuhulgas kategooriliselt keelatud abielurikkumine, hasartmängude mängimine, petmine, alkoholi tarbimine, sealiha söömine ja liigkasuvõtmine. Muhameedlased peavad kõigest tähtsamaks pidama Allahi teenimist ja talle kuuletumist ning väidetavalt teeb seda ka bin Laden, siiski võib täheldada, et Osama ja miljonite teiste muhameeldaste usulised vaated lahknevad. Bin Ladeni taoliste radikaalsete islamivõitlejate meelest on islami õpetuse rahvapärased tõlgendused liiga paindlikud ja liberaalsed. Fundamentalistid lähtuvad Koraani rangeimast tähendusest ning selles valguses nähakse ka Ühendriike kõlbeliselt laostunud ja jumalakartmatu riigina, kus valitsevad rahaahnus ja ebamoraalsed naudingud. Võitlusaltid fundamentalistid ei taha, et Läänes valitsev korruptsioon võtaks võimust
annaabi.ee 
