46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g. Seemnetes toitaineid vähe ja seemnest on võimalik kartulit paljundada. Esimesel aastal on kartuli viljakus väike, seetõttu seemnest ei kasvatata. Seemnest kasv aint sordiaretus eesmärgil. Tootmisel kasv mugulatestMugulad on mullas oleva varre harudel-stoolonitel. Mugul on haru paksenenud tipp. Kõigi varre omadustega. Mugulatega paljundamisel me sisuliselt ei kasv uut taime, seetõttu võime pidada mitmeaastaseks taimeks. Kartul on mõõduka niiske ilma ja kobedate muldade taim. Mugulad moodustuvad 10-15 C ja 12-15 h päevapikkuse juures.Kui ei ole tingimusi juurte arenguks siis kartul ei tärka.Kartuli nõuded vee ja toitainete suhtes. Stooloni tipp vajab rohkesti ruumi, seetõttu tihedamates muldades
lämmastikuta ekstraktiivained 19%, rasv 1,7%,toorkiud 0,6%,tuhk 1%. 46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g. Seemnetes toitaineid vähe ja seemnest on võimalik kartulit paljundada. Esimesel aastal on kartuli viljakus väike, seetõttu seemnest ei kasvatata. Seemnest kasv aint sordiaretus eesmärgil. Tootmisel kasv mugulatestMugulad on mullas oleva varre harudel-stoolonitel. Mugul on haru paksenenud tipp. Kõigi varre omadustega. Mugulatega paljundamisel me sisuliselt ei kasv uut taime, seetõttu võime pidada mitmeaastaseks taimeks. Kartul on mõõduka niiske ilma ja kobedate muldade taim. Mugulad moodustuvad 10-15 C ja 12-15 h päevapikkuse juures.Kui ei ole tingimusi juurte arenguks siis kartul ei tärka.Kartuli nõuded vee ja toitainete suhtes. Stooloni