jooksul ühe m2 lehepinna kohta. · Seega on leht fotosünteesi tööorgan. · Lähtuvalt sellest sõltub kartulisaak otseselt lehepinna suurusest ja selle kestusest. Lehepinna indeks (LPI) · Lehepinna ja kasvupinna suhet nimetatakse lehepinna indeksiks. Optimaalne lehepinna indeks 3,5-4. · Suure saagi üks tingimusi- varakult formeeruv optimaalne lehepind. · Sademete hulk ja selle jaotumine vegetatsiooniperioodil avaldab olulist mõju mugulasaagi kujunemisele ja selle kvaliteedile. · Veepuudus enne õitsemist- vähem mugulaid. Veepuudus pärast õitsemist- väiksed mugulad. · Kartuli transpiratsioonikoefitsent on 240- 720, keskmiselt 400. Vesi · Vett kasutatakse fotosünteesil ja jahutamisel. · Ühe kg mugulate moodustumiseks kasutab taim 80-100l vett. · Läbi taime aurab 41% veest ja mullapinnalt 59%- seega oluline põllupinna kattumine pealsetega. · Vaovahe laiuse, mahapanekutiheduse mõju
hariliku kärna kindlusega, märgmädaniku- ja varrepõletikukindluse suhtes võrdne Andoga, suhteliselt vastuvõtlik mosaiigiviirusele. Kasvatamiseks sobib põllumajandusettevõtetele, kus ei tehta lehemädanikutõrjet, eelistab keskmise viljakusega kuni viljakaid muldi, eelidandada 4-5 nädalat +12°C juures, sobivaim seemnefraktsioon 24-45 mm, kasutades 75 cm vagude vahekaugust, kuna sort on hiline, ei tasu koristamisega kiirustada, mugulasaagi juurdekasv vegetatsiooniperioodi lõpul on suur ja valmimata mugulad võivad koristamisel vigastuda, mis omakorda halvendab säilimist. (Jõgeva sordiaretuse instituut. Anti). Pilt 1: Kartulisort Andi. 5.2. Kartulisort Maret Päritolult on kartul ristamisvanemate Vita ja Frila N tulemus. Aretatud on Maret Aide Tsahkna, Alice Anderfeldi ja Mati Koppeli poolt. Maret on keskvarajase kasvuajaga puhmas keskmise kõrgusega kartulisort.
annaabi.ee 
