ületades oma eluga, siis emasiil vaid paaril korral. Põhjus on väga ürgne ja üldine - meessugu on juba loomu poolest liikuvam. Seepärast tekivad vähegi suuremate maanteede servadesse surnud tsoonid. Aeg-ajalt ilmuvad sinna vaid oma kodu otsivad uljad siilinoorukid. Lõunaeestlaste oma siil. Samal ajal kui siilivana uljalt jahti peab, on ta naised paikseks muutunud. Kus sa raskejalgsena ikka tormad! Siiliemad valmistuvad poegimiseks. Peagi mugistab igas lastetoas vähemasti viis pimedat ja paljast selli. Esialgu on neil seljas vaid sadakond pehmet okast. Kuid isu on neil õnneks hundi oma. Kasvamisega on kiire. Talve saabudes peab juba pool kilo kaaluma. Vastasel korral kevadel enam ei ärka. Selleks ajaks katab siili selga kuni 8000 okast. Mitte 16 000, nagu lugematud kirjatükid enamasti korrutavad. Paljudele on ilmselt üllatus kuulda, et Eestis elab kaks erinevat siili. Lõunaeestlastel on seejuures täiesti oma siililiik
maasikakasvataja võtab hoopis teistmoodi (.) võtan ka ühe ja võtan suurema (.) noo maitseb jaah (.) mm nii nuusutame mmm ütleme=nii et väga hea lõhnaga (.) ohh kui hea lõhnaga ma=ei raatsi süüa [(matsutab)] täis suuga ei räägita (.) kuidas teile tundub teie oma on söödud K: normaalne maasikas J.M: normaalne (.) ma ütleks et normaalsest on ebanormaalselt magus maasikas on K: ((mugistab naerda)) J.M: see on siuke et võtaks ühe veel (.) aga ma võtangi njoh (.) hakkas täitsa meeldima (.) võtke ka K: aitäh küllalt (.) küllast saanud J.M: maasikakasvatajad ise peavad oma kauba enne ära proovima kui see poodi jõuab K: ikka peavad proovima aga noh (.) kui sul neid päevi nii palju on juba siis tegelikult on nii et mõni päev ei pane ühtegi marja suhu J.M: jaa et saab isu täis (.) minul veel ei saand (.) see on väga hea (.) see on veel
annaabi.ee 
