võrse; 4 - käbid; Mägimänd on väga vastupidav tugevatele tuultele, lume raskusele ja laviinidele, sest oksad on väga painduvad. Miinuskraade talub puu kuni 34...40° C. Liik talub hästi põuda ja kasvab kergematel liivmuldadel, märgadel turvasmuldadel, samuti kivistel ja rasketel savimuldadel. Mägimänd on ta väga populaarne ilupõõsas parkides, haljasaladel ja koduaedades. Dekoratiivsest põõsast on aretatud ka väga palju kultivare, millest tuntumad on 'Mughus', 'Pumilio', 'Mops' jm. Mägimänni puit on tugev ja raskesti töödeldav ning omab peamiselt kohalikku tähtsust küttepuudena. Pungasid katval vaigul on palsameerivad omadused. Vähesel määral toodetakse 56 okastest destillerimismeetodil männiõli ning Bulgaarias kasutatakse okkaid tee valmistamisel. Käbisid kasutatakse alkohoolsete destillaatide maitsestamisel. (Wikipedia) Hooldusvõtted
´Mops´ on justkui laia võraga põõsas. Selle kõrgus jääb vahemikku 0,5...1,2 m ja laius on 1,5 m (Palmstierna & Johanson, 2006). Põõsas on kerakujuline veidi lame ja tihedalt harunev. Sobib kasutamiseks igihaljaste põõsastega, okaspuudega ja pinda katvate püsikutega (Sammuelsson & Schenkmanis, 1996). Mägimänni teisenditest ja alamliikidest saab eristada kääbusmägimändi (Pinus mugo var. pumilio (Haenke) Zenari), mägimändi Pinus mugo var. mughus, konksmändi (Pinus mugo var. rostrata (Ant.) Hoopes) ja mägimändi Pinus mugo var. roundata (Laas, 2004). Kärpimine Okaspuude lõikamisvajadused on üldiselt väiksemad kui lehtpuudel, kuid siiski tuleb ka neid lõigata. Esimene vajadus ilmneb istutamisel, kui tuleks eemaldada poolmurdunud ja vigas-tatud oksad. Väga tiheda võraga puul, kui juured on proportsionaalselt väiksemad kui võra ja okkamass,
annaabi.ee 
