juhtuda võib ning mida see kindlustus katab. Juba selle põhimõtte tõttu ei saa ma aru, kuidas keegi saab sellist asja pooldada. Samuti mõtleb vasakpoolsete riik ka abivajajatele ehk jagavad sotsiaalhüvitisi kõigile. Inimesed saavad pensioni, on üsna pikaajalised lastetoetused ning töötud saavad töötu abiraha. Kuigi kahjuks need summad näiteks meie riigis pole väga suured, et võimaldaksid normaalselt inimesel ära elada. Samas võiks kaasa tuua inimese mugavdumise, sest kes ikka viitsib enam tööd teha, kui niisama olles saab ka ära elatud. Palju on ka töövõimetuid inimesi ja nendel polegi muid variante, kui riigi toetus. Sotsiaaldemokraadid pooldavad ka astmelist tulumaksu, mis tähendab seda, et suurema tulu saajad peavad ka rohkem maksma, mis on minu arvates igati loogiline ja vajalik. Tänu sellele vähendadakse varanduslikke erinevusi. Samuti reguleerib riik majandust.
Pajatas oma väljamõeldud lugusid. Tunnustus, tähelepanu. Teravmeelsed ütlemised. Kunstmuinasjuttude kogu. „Õnnelik prints“. „Granaatõuntest maja“. Mida rohkem teenis, seda rohkem kulutas. Teenis näidenditega. Asub kirjutama, „Leedi Windemere’i lehvik“ „Kui tähtis on olla tõsine“, „Ideaalne abikaasa“. 92-95 on elu kõige säravamad. Näidendid teatrites, salongis tähelepanu keskmes. Mehest saab nautleja. Ent selline soosing ja luksus toob kaasa suurushullustuse, mugavdumise, lodevuse, mandumise. Jutt kaotas sära, pole enam vaja pingutada. Välimus kaotas sära, hakkas tüsenema. Enesekesksus läks üha kaugemale. Hiilgusele järgneb allakäik, milleks oli sõbra Alfred Douglase tekkimine. Tema oli Queensbury markii (kõrge positsiooniga aadlik). Võiks arvata, et kindlustab seljatagust. Isale ei meeldinud sõprus, mis muutus liiga intiimseks, jagasid voodit. 1890 ilmus „Dorian Gray portree“. Wilde, keda muidu teiste arvamus ei huvitanud, tegi kõike