tähenduses aga mõistetakse eliidina vaid riiki valitsevat ladvikut, mis omakorda hõlmab enda alla valitsevat eliiti ja mittevalitsevat eliiti, kuhu võivad kuuluda nt võimekate poliitikute armukesed. Selline arusaam ei tohiks tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas enam eksisteerida, aga kohati eksisteerib see siiski. R.Michels selgitab ühiskonna ebavõrdust aga sellega, et organisatsiooniliste, massipsühholoogiliste ning individuaalpsühholoogiliste põhjuste tõttu tulevad võimule mugandujad, pugejad ja demagoogid, kes mõtlevad vaid enda huvidele. Seetõttu ei saa ka ühiskonnas valitseda võrdsus. Olgu põhjuseks siis mõtte- või tegevusvabaduse piiramine, inimeste võimete ebavõrdsus demokraatlikus ühiskonnas või eliiditeooria eksisteerimine, aga tundub, et vabadus ja võrdsus ühiskonnas on hetkel vaid illusioon, mida nii paljud meist uskuda püüavad. Praegu eksisteeriva
Edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest. Eelistavad ettevõtlikkust nõudvaid elukutseid. Häälestatud edule. Veendunud, et elusaatuses valitseb õiglus - mineviku ebaedu tagab tulevikus edu ja õnne. Ei pea ennast ebaedu eest vastutavaks ja see ei alanda nende enesehinnangut . Depressiivseid ja stressiseisundeid elab kergemini üle. Dogmaatikud ja kalduvus autoritaarsusesse. Agressiivsemad, küünilisemad. Konformsemad - mugandujad, üh. standardite järgijad. Raske leida saavutusvajadust, sest ei pea tulemusi endast sõltuvaks, paremal juhul peab ennast saavutuste kaasautoriks. Mida mõistad väärtuste all? – tõekspidamised, mida inimene tahab järgida ning tunneb kohustust oma käitumist nendega kooskõlla viia (iseendast lugupidamise alus). Väärtused on tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevust (on kui käitumise standardid, mille järgi hinnatakse oma ja teiste tegevust). Mida mõistad hoiakute all?
annaabi.ee 
