sõnarõhk. Mida rohkem me võõrsõna oma igapäevases kõnes kasutame, seda kiiremini hakkab ta sarnanema meie keele sõnadega. See võib kaasa tuua rõhu nihkumise esisilbile ja sõna hakkab käänduma eestipärastunud õpik-tüübi mitte võõrsõnade sepp- tüübi järgi. (Pedaja 2006: 32) 3.3 Võõrapärased häälikud Enamik inglise häälikuid ja nende ühendeid saame raskusteta eesti keelde üle kanda. Varasemaga võrreldes kasutatakse mugandeis vähem š ja ž häälikuid, kuna neid 4 S. Liiv, Kuul selver ruulib. Mõtteid ka 1999.aasta ÕS-i kohta.- Keel ja Kirjandus 2001, nr 6, 424-426 6 peetakse eestlaste häälduspärasusele võõraks. Vahel võib ette tulla, et sõnade eestipärased versioonid ei lähe laialt käibele nende homonüümia tõttu. Sõnade laim, lobi, rokk ja räpp homonüümid on üsna negatiivse
ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes ja see eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu). 11 Mugandis peab olema ülipikk täishäälik, kui tegemist on ühesilbilise sõnaga (mopp, rokk, vipp) või täishäälik (veeb, geel), kuid on ka kahesilbilisena mugandatud sõnu (pub> pubi, club> klubi).12 Kui varem kasutati mugandeis üsna palju s-d ja z-d ja ühendit dz, siis nüüd kasutatakse neid vähem. Näiteks jet ski on mugandatud kujul jeti või jett, jam kujul jämm, gel kujul geel. Ühesilbilised sõnad on eesti keeles kolmandas vältes ja seega peab neis olema ülipikk kaashäälik (mopp, rokk, vipp) või täishäälik (veeb, geel). Igas keeles leidub homonüüme, nii ka eesti ja inglise keeles. Homonüümid võivad hoida tagasi sõnade eestipäraseks muutmist
annaabi.ee 
