protsent suurenenud. 90% oskab rääkida 80% kasutab igapäevaelus Kõige rohkem on probleeme galeegi keeles kirjutamisega; rääkimise, lugemisega, arusaamisega probleeme vähem. Suurem enamus Galiitsialastest arvab, et peaks oskama ainult galeegi keelt, 40%, et mõlemat keelt ja 1% arvab, et mainult hispaania keelt. Tänapäeva tavaelus räägitakse endiselt erinevaid keeledialekte ning kasutatakse paljusid hispaania keele mugandeid. On väljakujunenud castrapo- galeegi ja hispaania keele segukeel, mida osad räägivad. Väljendid galeegi keeles:
Kaudkeelsed nimed: Genf, Belgrad nimed, mis eesti keeles on kasutusel, pole kohalikust ametlikust nimest tuletatud. On tulnud teiste keelte kaudu. Masingu lehes oli palju nimesid: Lätis nt koht Läänevald jms. Palju tõlgitud tänavanimesid. Tänavanimede puhul tõlked ei ole sageli üks-ühesed, vaid erinevalt kujunenud. Võõrnimed 1999. a sõnastikus. Veerand selliseid nimesid, mis on ümber kirjutatud, sest tähestik on teine. Kõige rohkem on mugandeid. 52% on reeglipäraseid muutmata kujul võetud nimesid. Võõrnimede kirjapildi eesti keelde kujunemine. Põhjus on ajaloos. - Piibli kirjaviis oli see, mis määras võõrnimede kirjapanemise viisi. Esmalt olid Piiblis häälduspäraselt saksa keele kaudu. Nimesid kirjutati samas kirjaviisis kui muud keelt. Mugandamine oli mõõtuandev 19. Sajandi II pooleni. 1850. Aastast isikunimed originaalkujul. Piiblis on isikunimed mugandatud, kui ilmusid esimesed eestikeelsed
annaabi.ee 
