mille juurde kuulub laul. Nii on neid nimetatud ka rahvapärases kõnepruugis, vastandina lauluta mängudele. Laulumängus on üheks tervikuks põimunud kahekõned, laul ja tants. Neis võib leida nii viiteid muistsetele uskumustele kui ka argitoimingute jäljendamist. Mõlema kaudu avaldub inimeste suhtumine ümbritsevasse ellu ja oma töösse. Kadudes ajapikku täiskasvanute repertuaarist, jäid vanad laulumängud mugandatuna tihti püsima laste meelelahutusena, millele omakorda lisandus kasvatuslik ja õpetuslik külg. Laulumängudesse kätketud maagilised mõjutustaotlused viljakuse edendamiseks ja muud taolised kuuluvad aga siiski täiskasvanute maailma. Mängud, millele on iseloomulik suletud ringis liikumine, kannavad Põhja-Eestis ja Mulgimaal nimetust ringmäng, neid saatvad laulud aga ringmängulaul või ringilaul. Kagu-Eestis
Ärkamisaja rahvusromantism Rahvuslik pseudomütoloogia (Ilmarine, Murueit ja tütred) Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama. Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid, „Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena, avaldab tekste mugandatuna, arvestab ka pseudomütoloogia tekste. Animistlik: igal asjal on oma haldjas. Oskar Loorits (1900-1961) Õppis keeleteadust ja rahvaluulet. Teaduslik, analüüsiv lähenemine. Juhib stipendiaatide ja korrespondentide tööd. „Liivi rahva usund“ I-IV, „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ I-III. Kultuuriajalooline paradigma: ajalooline lähenemine, kultuurimõjud- ja laenud, subjektiivsus – on lugenud palju materjali, on asjad, mida
annaabi.ee 
