või enam lähtetõugu.valikul arvestatakse,et lähtetõugude tunnused annaksid sobivat kombinatsiooni.et aendada eelkõige kehasehitust ja jõudlusomadusi.Hübridiseerimine veise ja seakasvatuses-veisekasvatus-veis*seebu-kasut. Kõige sagedasemalt,ssis veis*piison ja veis*jakk.Sigadel- metssiga*kodusigaHübridiseerimine hobuse-ja lambakasv.-hobustel-hobune*eesel=muul, hobune*sebra lmmastel-mufloon*argalTõuraamatud-inglise täisverd ratsahobuse tõraamat,sorthorni tõug,orlovi traavel,hereford,saksa mustakirju,hollandi mustakirju,taani punane,eesti veisetõud,ameerika holstein-friisOhustatud tõud-kui emasloomade arv on <1000 isasloomade arv <20 emaslinnud <10000 isaslinnud <1000 eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, eesti maatõugu veis ja eesti vutt.Tõugude klassifikatsioon-ühte liiki kuuluvate
koduloomi ja linde kodustati ka kohapeal.Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kodustati laama, alpaka, muskuspart, merisiga, kalkun. 9. veise ja lamba ulukeellased ning sugulased Veiste perekond jaguneb neljaks alamperekonnaks: veised (Bos), jakid (Poephagus), kaguaasia veised e. pühvlid (Bibos), Piisonid (Bison). · Lammaste ulukeellased jagunevad kahte tüüpi: mufloonilaadsed ja argalilaadsed uluklambad. Neist elab euroopa uluklammas ehk mufloon (Ovis ammon musimon) Vahemere saartel (Sardiinias, Korsikal). Ta on suhteliselt väike (turja kõrgus 75 cm). Isasloomad on suurte sarvedega, emasloomad on nudid. Mufloonist põlvnevad Euroopa lühisabalised jämevillalambad (nn. maalambad, nende hulgas ka eesti maalammas). Mufloonile lähedased liigid Väike-Aasias ja Kesk-Aasias andsid aluse pikasabalistele kodustatud lammastele (meriino lammas). 10 . hobuse ja sea ulukeellased ja sugulased