tasu ja kulu omavaheline suhe. Mudel toob välja käitumise muutuse protsessi faasidena: Terviseharjumuste muutmine Kaalutlemiseelne staadium- ma ei vaja muutusi. Lähedastel on probleem. Abi hakatakse otsima, kuna näiteks pere survestab. Inimene ise ei näe probleemi. Kaalutlemise staadium- mul on probleem, kui ma midagi muudab, võib see mulle kasu tuua. Probleem on teadvustatud. Ettevalmistuse staadium olen valmis muduatust tegema. Teen seda. Olen valmis selleks. Lähiajal (kuu). Ebaõnnestujad jõuavad ikka ja jälle tagasi siia. Tegutsemise staadium. Ma tegutsen muutuse nimel, see on mulle oluline. Usun, et saan sellega hakkama. Säilitamise staadium- MA ei ole enam suitsetaja. 6 kuud tegevuse staadiumis. Sotsiaalökoloogiline lähenemine- Keskkond toetab tervist. Enamjaolt passiivsed. Auto turvavöö-aktiivne, turvapadjad passiivne. Kiirusepiirangud- passiivne.
Käsitöölise amet muutus paljude jaoks järjest atraktiivsemaks. 23. Tööliste olukord, töölisliikumine. Tööliskond ja töösuhete reguleerimine. Töölisliikumine. Tööliste elu-olu Tööliskond ja töösuhete reguleerimine- Tööstusliku pöördega kaasnes tööliste arvu kasv, töölised mutuuvad uueks oluliseks rahavstiku kihiks. Selle uue rahavstiku kihi ilmumine tähendas ühiskonna üldises arengus olulist muduatust. Kogu Euroopa uusaja ajaloos töölisklassi teket peetud moderniseerumise märgiks. 19 sajandi lõpul kõige suurem rahavstikurühm on talupojad, suuruselt järgmine on juba töölised. Tööliskond kujunes eelkõige 2st allikast- vabrikualadele siirdunud talupojad ning linnade alamkihid. Balti kubermangudes 1836 aastal kehtestati Vabrikuseadus. Esmakordselt hakatiriiklikul tasandil reguleerima suhteid vabriku omaniku ja töölise vahel. See seaduse sätetest tulenevalt
annaabi.ee 
