9 3.2.4 Kliima Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. Läänemeri muudab Eesti kliima merelisemaks ning põhjustab teravaid ilmastikukontraste üksteisele suhteliselt lähedal paiknevate alade vahel. Mudeleksperiment, mille käigus see meri „kaotati”, näitas, et Läänemeri mõjutab meil eelkõige rannikualade kliimat. Ilma temata oleks siiski kogu Eesti kliima talvel külmem ning sademeid ja tuult märksa vähem. Läänemere mõju meie kliimale avaldub üsna mitmeti: rannikul on enamasti tuulisem kui sisemaal, öökülmaoht on rannikualadel aga tunduvalt väiksem, sügisel püsib õhk mere ääres kaua soe, kevadel seevastu ebameeldivalt jahe, saartel sajab tavaliselt vähem kui mandril jne
Ta on tõenäosuslik ja peab olema kontrollitav. Kontrollimiseks vajatakse fakte, mille alusel saab paikapidavust hinnata. Mida suurem hulk fakte räägib hüpoteesi poolt, seda tõepärasem ta on. Hüpoteesid/uurimisküsimused vormistatakse töös eraldi alapeatükina või eraldi lõiguna sissejuhatuse lõpus. Andmekogumismeetodid a) Vaatlus arengu, käitumise, ,,suhtlemise" (analüüsiruudud: taimed, limused, vihmaussid) b) Eksperiment (mõõtmine, vaatlemine, mudeleksperiment, simulatsioon) c) Intervjuu d) Ankeetküsitlus e) Päevikumeetod f) Hinnanguskaala Meetodivaliku rusikareeglid on järgmised: · Kui soovitakse selgitada, kuidas inimesed tegutsevad ja käituvad avalikes kohtades, sobib kasutada otsest vaatlust · Kui soovitakse selgitada, mida inimesed teevad eraelus, sobib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või päevikumeetodit
annaabi.ee 
