hakata täiskasvanuna kartma lähedust ja intiimsust. Nad kardavad haiget saada. Samas aga võib tekkida ka olukord, kus inimene hakkab endale otsima ideaalset kaasat, et temaga igavesti koos olla. Paraku aga ideaalseid inimesi pole olemas ning seetõttu purunevad sellised unelmad kiiresti. (Vaher, 2008, 47) On uuritud vanemate lahutuse mõju lähisuhetele, ning uuritud tudengid jagunesid võrdselt kolme gruppi: mudeldajad – kipuvad kopeerima oma vanemate abielus nähtud käitumismustreid põhjustades konflikte heitlejad – on ettevaatlikud lähisuhete loomisel lepitajad – on õppinud oma vanemate vigadest ning on edukad oma suhete loomisel (Vaher, 2008, 47) Lahutus võib halvasti mõjuda ka lapse sotsiaalsusele ja psüühikale. Abielulahutusest võivad lapsed saada eksternaalse häire (väljakutsuv käitumine, agressiivsus, sõnakuulmatus,
Samas võib neil noortel olla abielust ka idealiseeritud ettekujutus ja arvamus, et kõik läheb hästi siis, kui ta leiab endale õige partneri. Kuna keegi meist ei ole ideaalne, siis tavaelus sellised illusioonid hiljem purunevad. (Vaher, 2008, 47) 1.2.1 Uurimus: Vanemate lahutuse mõju lähisuhetele Mahl (2000) uuris tudengite vanemate lahutuse mõju lähisuhetele ning leidis, et nad jagunesid võrdselt kolme gruppi: Mudeldajad (modeler) kaldusid kopeerima oma vanemate abielus nähtud käitumismustreid, põhjustades oma suhetes konflikte, ja neil oli piiratud arusaam probleemidest, mida vanemad olid läbi elanud; Heitlejad (struggler) olid ettevaatlikud teiste usaldamisel ja ebakindlad oma ootustes partneri suhtes, nad võõrandusid vanematest peale lahutust, said neilt vähe emotsionaalset toetust ning kogesid ambivalentset suhtumist;
annaabi.ee 
