Öösorri hääle kohta oli levinud ka arvamus, et rabamännikutes lööb öösiti nurru rästik. ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 224 ). Haruldasematest liikidest võib veel mainida must-toonekurge ja männi-käbilindu. Rände ajal peatuvad rabas ka rabahaned ja suur-laukhaned. Kui rabamaastik on muidu vaikne, siis kevaditi toimub siin tõeline linnukontsert. “ Paljuhäälsest esitusest tõusevad omapärasena esile üksikud sooloettekanded: põldrüüdi flöödipalad, suure koovitaja ja mudatildri meloodiline helirida nagu vilepillil ja sookure kaugele kostev trompetihüüd. ” ( Masing, 1997, lk 81 ). Mukri rabas elutsevad ka põder ja metssiga. Suviti kaitseb raba põtru parmude eest. Laugastest, älvestest ja järvest leiab ta ka toitu, näiteks erinevaid veetaimi ja eriti maitsevad talle vesiroosi lehed. Metssead tuhnivad taimede maa-alustes osades. 9 Selgrootute uuringuid pole Mukri rabas veel tehtud.
JÕGI Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim haug Saarmas,jäälind Õunad,taimejäänuse AED d vihmauss,kärbes tihane,varblane kass Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus. RABA Kevad Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid. Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem
annaabi.ee 
