PIISKOP ANDIS HAAPSALULE LINNA ÕIGUSED. HAAPSALU KUULUB ÜLE 700 AASTASE AJALOOGA EESTI VANIMATE LINNADE HULKA. NENDE AASTATE JOOKSUL ON VÕIM LINNAS OLNUD NII ROOTSLASTELE KUI VENELASTE VALDUSES. HAAPSALU KUURORDI AJALOOS OMAB TÄHTSAT OSA BALTISAKSA ARST, CARL ABRAHAM HUNNIUS, KES PEALE ÜLIKOOLI LÕPETAMIST ARSTINA TÖÖTADES UURIS HAAPSALU LAHE MUDA JA AVASTAS SELLE RAVIOMADUSED. TEMA EESTVEDAMISEL RAJATI LINNA KAKS MUDARAVILAT ESIMENE AASTAL 1825 JA TEINE AASTAL 1845. 19. SAJANDI KESKEL OLI HAAPSALU VENEMAA KÕRGETE RIIGIPEADE SEAS TUNTUD JA HINNATUD SUVITUSKOHT. LINNA SAABUSID PUHKAMA NII VENE KEISRID KUI KA MUUD TUNTUD INIMESED (VENE HELILOOJA P.TSAIKOVSKI). SUVITUSELU KESKPUNKTIKS KUJUNES SUUR PROMENAAD. KÜLASTAJATE MUGAVAKS KOHALE JÕUDMISEKS SEATI 1845. AASTAL SISSE REGULAARNE AURULAEVAÜHENDUS PETERBURIGA JA 1906. AASTAL AVATI
haiglaravijärgset hooldamise vajavate inimeste abistamiseks. Punane Rist saatis kogutud ja välismaalt saaunud annetusi ühiskondlikele organisatsioonidele, lastekodudele,haglatele, tartu ülikoolile, linnade lastevarjupaikaele. Eesti punane reist asutas lastekodu Mursate, Pääskülas, Aasperes ja Petseris. Haigete laste kosutamiseks asutati Tabasalu ja Narva Jõesuu suvekolooniad. Punane Rist pidas ülal ka kolme sanatooriumi-kopsuhaigetele Seli mõisas ning kahte mudaravilat sõjaäelastele Haapsalus. Tapa lähedal Imastu mõisas asutati vabadussõjas tervisekaotanute invaliididekodu. 1922 aasta oktoobirs avas Eesti Punase Risti peavalitsus oma ruumides haigete ja haavatute transportimise puntki, milla peaülesandeks sai esmaabi ja esmase arstiabi andmine õnnetusjuhtumiste korral. Peagi varustati punkt ka nelja sanitaarautoga. Nii kujunes sellest pamiselt kiiraipunkt. Eestipuanse risti kujul hakkasi tööle ka mitend amulatooriumid ning otropeediaintstituut
annaabi.ee 
