kasutusviisi ja talupidajad suhtuvad mudaväetisesse mõnikord kahtlevalt. Teine võimalik variant on muda kasutamine väetisena haljastuses. Kompostitud muda on selleks otstarbeks edukalt kasutatud. Ülejääk viiakse prügilasse, kus võib tekkida probleeme filtratsiooniveega. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab kuivainesisaldus olema üle 40 %, et ta põleks ilma lisakütuseta. Põletamisel moodustub tuhk, mida on 15- 30 % esialgse st kuivaine kogusest. Seega põletamine ei lahenda mudaprobleemi täielikult. 14.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on - biofilter - biorootor
mõnikord kahtlevalt. Teine võimalik variant on muda kasutamine väetisena haljastuses. Kompostitud muda on selleks otstarbeks edukalt kasutatud, kuid kogu muda ei suudeta sealgi kasutada. Ülejääk viiakse prügilasse, kus võib tekkida probleeme filtratsiooniveega. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab kuivainesisaldus olema üle 40 %, et ta põleks ilma lisakütuseta. Põletamisel moodustub tuhk, mida on 15- 30 % esialgse st kuivaine kogusest. Seega põletamine ei lahenda mudaprobleemi täielikult. Põletamisseadmete tehnilised lahendused on pealegi kallid. Seega, vähemalt lähiaastakümnel, pole nad Eesti oludes reaalsed. 13. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse. Arvestuslik koormus on 3 - 5 kg BHT7/m3d. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda
annaabi.ee 
