Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mudalaviine" - 3 õppematerjali

Hüdrosfäär
1
doc

Hüdrosfäär

kliimat. Külmad hoovused jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Ajuvesi ­ veetaseme tõus veekogus tuulte mõjul. El Nino( ilmastikunähtus vaiksel ookeanil, kus ookeanivee ringkäik perioodiliselt muutub ja põhjustab seeläbi erakorralilis loodusnähtusi) põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab maailma eri paigus tugevat vihmasadu või äärmist kuivust, mis võivad omakorda tuua kaasa mudalaviine või metsatulekahjusid. Ajurand ­ veetase kõige kõrgem.Rand ­ maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (veetase ei tõuse pidevalt). Randla ­ Rand +Rannak. Rannak ­ maapinna osa, miis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas Rannamoodustised ­ lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel moodustunud pinnavormid.

Geograafia → Geograafia
146 allalaadimist
Peruu Vabariik
44
docx

Peruu Vabariik

aadressil. 6.1 Ohud reisimisel Eesti Terviseamet soovitab muhk- ja kopsukatku ohu tõttu vältida Ascope provintsi külastamist. Peruu tervishoiuministeeriumi andmetel on katku riskipiirkondadeks ja Chicama, Chocope ja Santiago de Cao provintsid. Vihmaperioodil Peruusse reisides tuleb arvesse võtta loodusest tulenevaid riske. Novembrist kuni aprillini võib esineda suurtest vihmadest põhjustatud mudalaviine, maalihkeid ja teede läbimatust, mille tõttu võib katkeda ligipääs Aguas Calientesse ja Machu Picchusse. Ka Puerto Maldonado-Inambari maanteel Boliivia ja Brasiilia piiril on esinenud maalihkeid. Peruus võib esineda ka maavärinaid, vulkaanipurskeid jms. Tuleks säilitada tavapärast ettevaatlikkust oma isiklike asjade suhtes. Eriti ettevaatlik tuleks olla suurlinnades, Lima Jorge Chavez rahvusvahelises lennujaamas

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

hinnangutel eraldunud 15 km3 purskeaineid. Kuid hädad polnud veel lõppenud, sest purse oli hävitanud vulkaani nõlvadel kasvava metsa ning katnud paljaks jäänud mäeveerud mitmekümne sentimeetri paksusega tuhakihiga. Juunis alanud mussoon tekitas majandusele täiendavat kahju, sest vihmasajud muutsid Pinatubo nõlvadele ladestanud tuhakihi mudavooluks, mis orgu sööstes ujutas üle palju väärtuslikku põllumaad. Isegi aastaid pärast purset kutsus iga tugevam vihmasadu esile mudalaviine, mis matsid enda alla külasid ja farme, purustasid maju ja sildu ning tõkestasid teid. Pinatubo purske ajal sattus atmosfääri tohutu hulk pihustunud väävelhapet ja peent tuhka, mis kandusid tuultega üle kogu maakera ning avaldas kliimale tuntavat mõju. 12-30 km kõrgusele sattunud purskeained vähendasid Maani jõudnud päikesekiirgust, mille tagajärjel maapind jahtus 18 kuu jooksul vähemalt 1°C võrra ja õhutemperatuur 0,3-0,5° võrra. Aasta ilma suveta, nagu juhtus pärast

Geograafia → Geoloogia
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun