Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool elati tipiides ja vigvamides. Lõuna pool puitsõrestikuga pikkmajades. Mängiti lacrosse. Kagupiirkond: Niiske, viljakas, taime ja loomarikas. Tegeleti põlluharimisega(kasvatati maisi, kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat, päevalilli ja lõuna pool ka banaane ja suhkrurooga), veel kalapüük ja jahipidamine. Elati mudakrohviga nelinurksetes majades, talvemajad olid suured ja koonuselised. Ravitseti taimedega. Kagupiirkonna elanikud kannatasid kõige rohkem eurooplaste sisserände käes. Suurtasandik: Tasandikud ja preeriad. Küllalt viljakad alad. Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu: Vähe vett, elati rohust ja seemnetest.
Tserokiidel oli esimese põliselanike keelena oma tähestik, mille loojaks oli Sequoyah(1770-1843) Tserokiid olid põlluharijad, kes erinevalt põhjanaabritest said aastas kaks maisisaaki ning kasvatasid lisaks kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat ja päevalilli. Tserokiide jahipidamine nõudis erilisi oskusi, kuna kagupiirkonnas ei ole lund, mis takistaks hirvede kiiret põgenemist. Tüüpilised elupaigad, nagu näiteks kriikidel, koosnesid nelinurksetest viiluga ja mudakrohviga suvemajadest ning suurtest koonulisest talvemajadest, mis ehitati soojuse hoidmiseks pooleldi maa sisse. Raske on saada üksikasjalikumast ettekujutust kultuurilisest mitmekesisusest, kuna need hõimud kannatasid kõige rängemini esimeste eurooplaste sissetungi käes alates Hispaania vallutusretkest 1513.aastal. Järgnenud Hispaania, Prantuse ja Inglise kolonistide ning uute asukate rünnakud tõid üksnes sõda, haigusi ja sunniviisilise ümberasustamise, põhjutades nende kiire allakäigu.
annaabi.ee 
