Samas mõned poollooduslikud kooslused kaovad, kas siis kultuuristamise, ülesharimise või kopra ja metssea tegevuse tulemusena.(Tarupettäi 2008) Kaitsealal ringi liikudes on näha, et puudus on nii heina- kui ka karjamaast. Inimesed taastavad üsnagi suurel hulgal endisi heinamaa-alasid. Puhastatakse võsastunud põldude servades juba metsaks muutunud maad. (Tarupettäi 2008) Lisaks on aktiivselt hakkatud väikeveekogusi puhastama ja alustatud on uute veekogude rajamisega, mudakonnade elupaikade parandamiseks. (Tarupettäi 2013) Suurimaks probleemiks Karula maastikurajooni aladel on kindlasti seotud veekogudega, mis antud piirkonnas on. Näiteks Õdri järve liivaranda on sõidetud eirates sõitmist tõkestatvaid märke ning tõkkepuude lõhkumist. (Tarupettäi 2014) Suureks probleemiks on ka prügi, mida inimesed tihti jätavad veekogude äärde. Negatiivseks mõjuks võib tuua ka Rally Estonia, mida tänu kogukonna aktiivsele protestile siiski
Kahlad kummisaabastega soos ja püüad ära arvata, kus see häälitseja siis ikkagi on, aga tuulise päeva mühades ei ole see lihtsalt võimalik. Öö viis meid asjale ligemale. Leidsime sooservades lompe, kus kloksuvad konnad andsid juba võimalusi helipildi kompositsioonile mõtelda: tuleb leida solist ning selle vahekorrad liigikaaslaste häälitsustega sealsamas, nii ka teiste kuuldeulatuses olevate konnadega öös. Nüüd sai selgeks, et vee all, põhjajamudas häälitsevate mudakonnade täpset asukohta on lausa võimatu kõrvaga kuulates kindlaks teha ka siis, kui nad lausa su harkis jalgade vahel kloksuvad. Sobiva solisti sobivas ümbruses leidsin pimeduses lõpuks stereomagnetofoni mõõteriista valgustatud numbrilaua kohal võbelevate osutite järgi suundmikrofonide paari abil. Konnad ise jäid nägemata, nemad olid mudas peidus nagu mudakonnale kohane. Et öö tuli pärast jahedat ning virilat kevadet erakordselt soe, hakkasid laulma ka rohe-kärnkonnad
annaabi.ee 
