filosoofiast. Tundub, et ta oli esimene jurist, kes selgitas väja tõelise eraõiguse süsteemi käesolevast eraõigusest pärimisõiguseni, isikute õigusest, ajsaõigusest ja võlaõigusest. Tema tööd pole paraku säilinud. Servius Sulpius Rufus oli algselt reetor ja Cicero sõber. Servius kirjutas väikese kommentaari praetooriumi edikti ja tema õpilane Ofilius jätkas samas vaimus, kuigi esimese suurema kommentaari kirjutas Labeo. Gaius Aquilis oli Q. Muciuse õpilane, praetor ja kaasaegne Cicero, kes väitis, et avastas valemi, kuidas saada teada hageja pettuse põhjustest- actio de dolo malo. Kas Alfenius Varus oli Serviuse õpilane ja Justinianuse Digestis ilmuvad katkendid tema töödest. 10 9 D. Tamm. Roman law and European legal history. Copenhagen, 1997, lk 6 10 D. Tamm. Roman law and European legal history. Copenhagen, 1997, lk 24-29
õigusteaduse printsiibilisele mõtlemisele. See omakorda aitas kaasa ka Rooma õiguse eraldumisele religioonist, seega üldse ilmalikustumisele. Tähtsamateks eelklassikalise perioodi juristideks olid lisaks Tiberius Coruncaniusele Sempronius Sophus2, Sextus Aelius Paetus Catus ning eelklassikalise ajastu viimane suur jurist Quintus Mucius Scaevola, kes kirjutas järgnevate juristide jaoks mõjukaima loomuõigusperioodi teose De iure civili. Quintus Muciuse surma-aastat loetakse ka ühtlasi eelklassikalise õigusteaduse lõpuaastaks. 1 Stoa filosoofiast loe eesti keeles M. Luts. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse, Tallinn, 1997, lk 64. 2 Vt konkreetsete juristide kohta käesoleva õppevahendi %%%. Stoa filosoofia mõjul asendas ühise religioosse riituse abil ühendatud, õigusrahul põhineva sugukonna (kelle jaoks väljasseisjad oli lindpriid) “inimkond” oma riiklike organisatsioonidega
annaabi.ee 
