Siia kuuluvad näiteks kübarseened, seened, keda inimesed tavaliselt toiduks tarvitavad. PÄRMID- pärmseenest koosnevad vedelad või tahked toiduained/ -lisandid. PUNGUMINE- vegetatiivne sigimisviis. 7. Seente toitumisviisid (saprotroofid, parasiidid, sümbiondid) ja paljunemisvisid (eoseline, suguline, vegetatiivne). Saprobiondid - toituvad surnud orgaanilisest ainest. Selliselt toituvad näiteks hallitusseened (nutthallitus - Mucor mucedo; pintsellhallitus - Penicillum sp) ja paljud tavalised kübarseened. Parasiidid - toituvad elus orgaanilisest ainest, näiteks kartuli lehemädaniku tekitaja ja loomi (sh inimest) kahjustavad seened. Sümbiondid - toituvad vastastiku kasulikus kooselus teiste organismide arvelt. Selline toitumisviis iseloomustab mükoriisa - eesti keeles seenjuur - moodustis, mis tekib seene ja kõrgema taime kooselu tagajärjel, taime külg- või lisajuurte läbipõimumisel seeneniitidega)
Kombitsaid saab loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. Näiteid Eestist: harilik sammallane (Plumatella fungosa), limane tutlane (Cristatella mucedo). Käsijalgsed: Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid kõhtmine (suurem) ja selgmine (väiksem). Kõhtmist võib läbida vars, mille ots kinnitub alusele. Lofofoor koja sees on liikumatu, koosneb kahest käsijäsemest (sellest hõimkonna nimi), omaette toesega, paljude pisikeste kombitsatega, mille