anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised energiapommid hu molekulidega kokku prkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetttu on hk umbes 50 kilomeetri krgusel kosmiliste kiirte mjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on kllaltki suur elektrilaeng. Mlema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektrivli paneb enda mju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole kll suur: igas mttelises heruutmeetrise ristlikepindalaga hutorus kulgeb vool tugevusega 1012 amprit. Selle tulemusena juab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid ks miljondik miljondikust kulonist. Et meie planeedi pindala on kllalt suur, lbib Maa atmosfri kokkuvttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani judnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima
objekti, mille otstarve ja thendus oli tundmata. Vasakul pool lebas vlimiste sidemete all kummaline y-kujuline kuldplekist amulett ja vahetult selle peal ellipsikujuline kuldtahvel. Selle amuleti thendust ei tunta. Teatakse vaid, et Keskmise riigi sargakirjades tuleb ette seesama ese, mida nimetatakse ABETiks ja mis kujutab endast valitsuskeppi. Et see aga sarnaneb linast riiet ja rivaid thistava kirjamrgi he koostisosaga, peaks see olema mttelises seoses mhistega. See on tenoline, kui arvestada, et selle juurde kuuluv kuninglik kuldtahvel katab tpselt sisseliget, mis tehti laibale siseorganite eraldamiseks. Jrgmine ese oli kuldplekist T-kujuline smbol. Selle thendus on teadmata. Peale selle tulid aga nhtavale juba tuntud surnuehted. Niteks kaheksa kuldset rngast alakeha, reite ja lavarre mber. Khu mber olnud kuldv all oli peidus karastatud kullast teraga pistoda. Ning siis eemaldas professor Derry viimase sidemekihi
annaabi.ee 
