Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus olevad narmad le munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe laosast lbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mtmetega vrreldes suur vahemaa. Prale judnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaks neist pab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensmid, mille abil ta tungib lbi munaraku vliskihi, et munarakuga hineda. Kigepealt tuleb spermatosoidil lbi tungida munarakku mbritsevast kvast membraanist (lbipaistvast vtmest ehk pellutsiidtsoonist). Selleks peab ta mjutama ht ensmiretseptorit munaraku pinnal. See vtab aega umbes 20 minutit. Kui
tegemist silindrikujuliste lastidega. Soringute otstesse oude tegemiseks kasutatakse surveklambreid, mis tuleb igesti asetada. Klambrite selg peab olema suunatud mittekoormatud osa poole ja nendevaheline kaugus peab vrduma soringu kuuekordse läbimduga. Selliselt moodustatud oud hakkavad libisema, kui koormus võrdub 0,7 katkekoormusega. Kui soring moodustada silmusena, hakkavad klambrid libisema 1,4-kordse katkekoormuse juures. Näid: Tekile on paigutatud last mtmetega h = 1,5 m, B = 3 m, L = 4 m kaaluga 250 kN. Arvutada lasti kinnitamiseks vajalik soringute läbimõõt, kui põiki laeva asuvad soringud kinnitatakse lastist 2,5 m, piki laeva asuvad soringud aga 1,5 m kaugusele. Lahendus Püstsuunas mõjuv jõud 72 FV = 10 × 25 = 250 kN Põiksuunas mõjuv jõud FR = 7 × 25 = 175 kN Pikisuunas mõjuv jõud FP = 3 × 25 = 75 kN Arvestades, et soringutel peab olema kolmekordne tugevusvaru, tuleb kõiki ülaltoodud jõude suurendada kolm korda: FV = 750 kN
annaabi.ee 
