stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahvas herbitsiid - umbrohumrk hieroglf mistet/silpi thistav kirjamrk hiromant ketark, kejoonte jrgi ennustaja histoloogia - koepetus honorar (autori)tasu horisont vaatepiir, silmapiir humaanne inimlik hrgutis delikatess, maiuspala, peibutis hlve - krvalekalle allikas/hallikas lte/hallivitu hbima tarduma, kalgenduma, koaguleeruma aar/haar pinnamt 100m2 this a/haru aare/haare vrisvara/tehtava ulatus, haaramine
vajadused, et hauas elatakse edasi, seal on klm, janu ja nlg. Enda surm pole lapse jaoks veel vimalik, seetttu selles vanuses lapsed surma ei karda. Pigem vib neil surma vastu olla viha- lihtsalt selleprast, et inimesed surevad. Poistel kestab protest surma vastu kauem kui tdrukutel. Neljaaastase lapse mtlemine on rmiselt fantaasiakllane. Maagilisel mtlemisel on nii hid, kui halbu klgi. Hea on see, et lapsed mtlevad surmast hirmuta. Halb on see kui laps arvab, et ta vib oma mtetega kellelegi teisele paha teha. Need mtted tekitavad lapses tugeva stunde, mis jb vanematel sageli mrkamata. Laps vib sdistada ennast nt. mne lhedase inimese surmas. Lapsed on sageli unustatud leinajad. Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb, leinavad sageli tugevamalt ja kauem, kui vanemad sellest teavad. Tihti ei misteta lapse valu sgavust. Leinavas perekonnas on lapse kindlustunne kadunud sest lapsed jetakse sageli omapead. Nendega rgitakse vhe ja neile ei selgitata toimuvat
vitlesid 658. aastal lahingus, kus haridiidid sjaliselt purustati, kuid ei suudetud murda nende vaimu. Alles 3 aasta prast suudeti nende mju muuta vhethtsaks. Ka Mu'awiya hvitas haridiite. Siiski suutsid haridiidid olla hes edukad: nad tapsid Ali. Neil nnestus luua mitmeid miniriike, nagu Omaan ja mned maad Ida-Aafrikas ning Sansibari saarel, kus nad valitsesid pikka aega. Sellega algas Umayyadi dnastia, vanim eraldunud usuvool oli tekkinud. Haridiidid nakatasid islami usu mitmete valusate mtetega, mis klvasid sinna vaid segadust. 3. Umayyadi dnastia Umayyadi dnastiaga lppes nnelik kaliifide ajastu, tidetud oli prohveti viimne tahe -laiendatud islami riiki. Uue dnastia esimeseks liikmeks oli Mu'awiya, kelle sugukonna nimi oli Umayyad. Umayyadid valitsesid kogu islami maailma jrgnevad sada aastat, laiendasid tasapisi islami riigi valdusi ja valitsesid stabiilselt. Meka ja Mediinia muudeti phadeks linnadeks. Need linnad kaotasid kll oma
annaabi.ee 
