selgitustega tiendama. Esimeste praktiliste tde lbiviimisel peab petaja pilasi pidevalt juhendama, et nad piksid igesti mistma tjuhendeid ja sooritama katseid. Hiljem peaks pilased prduma petaja poole vaid selliste probleemide leskerkimisel, mida nad ei suuda juhendi abil lahendada. petaja peab pidevalt jlgima ohutusnuete titmist pilaste poolt. Ka peab ta alati olema valmis seletama pikemalt reaktsioonidel toimuvat. Kui mne iooni mramine ei nnestu, siis peaks petaja alati analsima, mis vis juhtuda ja kas phjus on pilase t ebannestumises vi mnes muus teguris (antud juhendid on suurel mral lihtsustatud ning seetttu vib esineda soovimatuid krvalreaktsioone). Mnede ioonide testamiseks on toodud mitu varianti, millest pilane ise valib sobiva. Fe+2 ja Fe+3-ioonid vivad sltuvalt tingimustest ksteiseks le minna ning seetttu he iooni esinemisel uuritavas lahuses leiavad tavaliselt pilased mlemad ioonid
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmine osa-lima eritus
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat
annaabi.ee 
