Se ente rakukest koosneb p õhiliselt kitiinist. 2. Se entel on vakuoolid. 3. Se ened kasvavad piiramatult nagu taimedki. 4. Se ened on piiramatu jagune mise ga. Se eni võib jaotada ka nii: 1. S öö giseened (ka tindikud). 2. Mittesöödavad seened. 3. Mürgiseened (kärbsese ened, sapipuravikud). SEENTE SISEEHITUS 1. Rakukest. 2. Rakum e m braan. 3. Tsütoplas ma 4. Tsütoplas mavõrgustik 5. Väiksed vakuoolid 6. Ribosoo mid 7. G olgi ko mpleks 8. Lüsosoo mid 9. Mitokonder 10. Tuu make 11. Tuu m. SEENED Se ened on üks eukarüootsete organis mide riikidest. Se eneriiki eristatakse taimeriigist ja loo mariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loo madel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened o maette pärisseente rüh ma
ühes hoones eri stiile. Roo ma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal: Colosseum Roo mas, 1. saj. p. Kr. A mfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümber m õõt 524 m. Mahutas 50 000 ini mest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. Panteon Roo mas. Kõikide ju malate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117138) ajal. Üm margune ehitis, Caracalla termid Roo mas. Keiser Caracalla valitses 211217. S äilinud on vare m ed. Oli või mas ko mpleks kül m ja soe saun, riietus ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruu mid kaetud v õlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka mar mor, m osaiigid, kullatud pronksilustused. Diocletianuse termid Roo mas. Keiser Diocletianus valitses 284305. Mahutas 3000 ini mest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. Sajandil ümber kirikuks. Constantinuse triumfikaar Roo mas. Keiser C onstantinus valitses 306337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoi munud sõjast. 3 kaarava.