köögi juurde kuulus. Ta oli natuke jalast vigastada saanud ning ta pidi kandma spetsiaalseid jalatseid, samuti oli ta väikest kasvu mees. Aastal 1865 kolis ta üle Le Petit Moulin Rouge restorani Pariisis, kui ta oli vaid 19-aastane. Ta elas seal kuni sõjapuhanguni, ehk Prantsuse- Saksa sõjani aastal 1870, mil ta sai sõjaväe peakokaks. Tema armee- kogemust viinud teda kurssi konservitööstuse toiduga. Peale sõja lõppu kolis Escoffier tagasi Pariisi, kus hakkas ta nüüd Le Petit Moulini direktoriks. Sellele kulus la usa kuus aastat. 1878 avas ta oma restorani, Le FAISAN d'Or (Kuldne Faasan) Cannes'is. 3 Cesar Ritz ja karjääri hiilgeaeg Peale seda hakkas Escoffier tegema koostööd Cesar Ritziga, kes oli oma ülemkoka ootamatult kaotanud. Kaks meest moodustasid partnerluse. Escoffier võttis peakoka koha üle ning koos hakati tegema suuri muudatusi
külmalt: «Hea küll, homseni siis.» «Homseni,» vastas Gringoire. ülemdiakon kadus ühele poole, tema teisele poole tasakesi pomisedes: «See on uhke üritus, härra Pierre Gringoire. Pole viga! Suured üritused ei tarvitse väikest meest veel ära hirmutada. Biton kandis tervet härga oma õlgadel! * Linavästrikud, põõsalinnud ja pääsukesed lendavad ka üle mere.» II. HAKKA PEALEGI HULGUSEKS! Kloostrisse tagasi tulles leidis ülemdiakon kambri ukse eest oma venna Jehan du Moulini, kes teda ootas ja oma ootamisigavust katsus sellega eemale peletada, et joonistas seinale oma vanema venna profiili hiiglasuure ninaga. Claude vaatas vaevalt vennale otsa. Tal olid teised 386 mõtted peas. Võrukaela lustlik nägu, mille naeratused nii sageli preestri palgelt pilvi eemale olid peletanud, oli nüüd võimetu hajutama udu, mis selles rikutud, lehkavas, manduvas hinges iga päev tihenes. «Vend,» ütles Jehan pelglikult, «tulin teid vaatama.»
annaabi.ee 
