Maslow' vajaduste hierarhia Eneseteostuse- vajadused Kultuuriline motivatsioon · Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon Suunatud teiste inimestega suhete loomisele ja säilitamisele Nt armastuse-, eneseohverduse- ehk altruismi-, teiste tunnetele kaasaelamise ehk empaatia-, usaldusväärsete püsivate suhete olemasolu ehk kiindumuse- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus · Kas teiste inimeste lähedalolek mõjub alati soodsalt motiveerivana? Sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine · http://www.youtube.com/watch?v=u6XAPnuFjJ
· Inimeste vajadused, ootused, eesmärgid · Vahetu ümbruskond: töögrupp, perekond · Ühiskond tervikuna Sõltuvalt töömotivatsiooni aluste käsitlusest võib teooriad jaotada kolme rühma: · Teooriad, milles motivatsiooni alustena käsitletakse inimeste vajadusi · Teooriad, mille järgi töömotivatsiooni aluseks on inimest ümbritsevad suhted, normid, väärtused, hoiakud · Teooriad, mille motiveerivana käsitletakse tööprotsessi Abraham Maslow vajaduste hierarhia: Mis paneb inimesi tööle? Sisemised motiivid: 1. Liituvad töö sisuga 2. On inimese enda vahendatavad 3. Rahuldavad kõrgema astme vajadusi 4. On subjektiivsed, esinevad tunnetena Välised motiivid: 1. Tulenevad töökeskkonnast 2. On organisatsiooni vahendatavad 3. Rahuldavad madalama astme vajadusi 4. On objektiivsed SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS
Tema sisemaailma struktuuris parajasti ei ole moodustamas suletud süsteemi. Kui hermaneutiline ring ei ole suletud. Üldist mõistetakse teatavasti üksiku ja üksikut üldise kaudu. ( ) Objektiivne /ühiskonnas/ muutub vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu. Õpikeskkonna vaimset sisu saab kujundada vähem või rohkem avatuna, õppeteemat enam või vähem lõpetatuna, enam või vähem õppima, end teatava elukutsega, isikuga samastuma motiveerivana. Selles töös lähtutakse eeldusest, et põhikooli tehnikaalastes õpikutes on sisulised tervikud – õppeteemad, piisavalt avatud vaid hierarhia alanevatesse suundadesse. Ülenevatesse suundadesse on seosed üksikud ja nõrgad. Paralleelsuundadesse on sidusaks märksõnaks ― TÖÖ‖. Seetõttu kujundavad need õpikud väga hästi arusaama tööst kui abinõust. Hoiakut, arusaama tööst kui eesmärgist kujundavad õpikud selliste vahendite abil nagu lapsepärane keel, kujundus…
Tema sisemaailma struktuuris parajasti ei ole moodustamas suletud süsteemi. Kui hermaneutiline ring ei ole suletud. Üldist mõistetakse teatavasti üksiku ja üksikut üldise kaudu. ( ) Objektiivne /ühiskonnas/ muutub vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu. Õpikeskkonna vaimset sisu saab kujundada vähem või rohkem avatuna, õppeteemat enam või vähem lõpetatuna, enam või vähem õppima, end teatava elukutsega, isikuga samastuma motiveerivana. Selles töös lähtutakse eeldusest, et põhikooli tehnikaalastes õpikutes on sisulised tervikud õppeteemad, piisavalt avatud vaid hierarhia alanevatesse suundadesse. Ülenevatesse suundadesse on seosed üksikud ja nõrgad. Paralleelsuundadesse on sidusaks märksõnaks TÖÖ. Seetõttu kujundavad need õpikud väga hästi arusaama tööst kui abinõust. Hoiakut, arusaama tööst kui eesmärgist kujundavad õpikud selliste vahendite abil nagu lapsepärane keel, kujundus...
annaabi.ee 
