teostamise kord on õigusaktides (nt seadus; määrus) juba eelnevalt kindlalt määratletud ehk pädevusena sätestatud. Kaasaegses olustikus võib näiteks kohtuistungite protokollides sisalduvatel kohtu liikme eriarvamustel või arhiivi antud mustanditel olevatel märkustel või märkmetel olla teaduslik- analüütiline väärtus antud kvalifikatsioonini jõudmise tunnetusliku protsessi mõistmiseks, mis omakorda võib doktrinäärsel tasandil mõjutada kohtunike järgnevaid otsustusi või motiveeringuid. Kuid seejuures on tegemist pigem õigust unifitseeriva kui prejudikatiivseid õigusnorme tekitava algega. Käesolevas loengumapis ei ole seatud ülesandeks lahata probleemi, milline on prejudikaatide tegelik roll õiguse realiseerimisel. 36 TEEMA 1. PÕHIMÕISTED: sotsiaalsed normid: norm, reegel, juhis, mall; sotsiaalne kohustus; tegu (tegevus; tegevusetus), tagajärg; autonoomne kohustus, autonoomne
menetlustoiminguna mitte kohtuistungi raames, saab tugineda vaatluse protokollile. võib kirjeldavas osas kirjeldada ka menetluse käiku - mis põhjusel menetlusosaline on ilmumata, kas kohtukutse on kätte antud, istungil tehtud avaldused ja taotlused (TsMS § 442 lg 7 ja 8). Kirjeldavast osast võib kohus ka poolte väited välja jätta, märkides üksnes hageja nõude koos õigusliku alusega ning kostja seisukoha haginõude suhtes. Otsuse põhjendavas osa sisaldab kohtu motiveeringuid hagi põhjendatuse kohta. Märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele kohus oma otsuse rajab ning põhjendused, miks kohus teised tõendid tagasi lükkab või neid ebausaldusväärseks peab faktilised asjaolud. Kohtulahend peab tuginema seadusele materiaalõiguslik alus - otsuse õiguslikud asjaolud. Kohus peab analüüsima kõiki asjas esitatud tõendeid, mitte üksnes neid, mis on hagi rahuldamise või mitterahuldamise aluseks
annaabi.ee 
